Üllatavad uuringud Afganistani veteranide kohta

See number on üllatavalt suur, sest Eesti kaitseväe andmetel põeb traumajärgset stressihäiret vaid 0,3 protsenti missioonil käinud tegevväelastest. Enamus uuringuid näitab, et see number peaks olema drastiliselt suurem.

USA armee meditsiinikeskuses Washingtonis märgitakse, et nende sõduritele mõeldud psühholoogilise abi programmidest on ilmnenud, et umbes 10–15 protsendil on olnud posttraumaatiline stressihäire. See on tulnud välja, kui kaitseväelastega on missioonijärgselt tööd tehtud ja nad on ennast avanud. Seetõttu võiks see Eestis puudutada enam kui 400 meest ja nende lähedasi.

Teistele uuringutele tuginedes võiks lausa arvata, et see haigus on aktuaalne ligi 1300 sõjalisel missioonil käinud mehe elus. 2010. aastal Marika Laidvere Tallinna Tervishoiu kõrgkoolis esitatud diplomitöö kannab pealkirja "Õendusabi posttraumaatilise stressihäire korral rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud sõjaveteranidele“.

Selles väidetakse, et PTSH jääb diagnoosimata, sest suur osa sellel all kannatajatest ei pöördu spetsialisti poole või lahkub kohe pärast missiooni kaitseväest (10-15%). Sageli leiavad sõjaveteranid enese jaoks lahenduse alkoholi või muude meelemürkide kasutamisest, mistõttu võib haigus jääda märkamata.

Tüüpilisteks PTSH sümptomiteks on trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes, mis ilmnevad püsiva emotsionaalse tuimuse foonil, eraldumine teistest inimestest ning traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine. Üks sümptom on ka raev ja agressiivsus, mis enamasti avaldub perevägivallana. Samuti võib olla peresuhte lagunemises süüdi emotsionaalne tuimus. Sageli võib PTSH tingida suitsiidi.

Uuringute järgi ohustab lahingstressist tingitud PTSH rohkem nooremaid veterane vanuses 18-24-aastat, võrreldes vanematega alates 40. eluaastast. Samas ei mängi haigestumise puhul mingit rolli nende sugu, rass või auaste.

Diplomitöö järeldustes leiab autor, et osaliselt võib leida sõjaveteranide vaimsetes probleemides põhjust ka väljaõppes, mille kohaselt sõdur ei karda ja poisid ei nuta.

Autor arvab, et tegelikult ei ole selline väljaõppeviis kõigile õigeim. Ka veteranid ise on kurtnud pärast rahvusvahelistel sõjaoperatsioonidel osalemist, et tunnevad end emotsionaalselt surnutena. Seal on põhjuseks sõjas sisendatud mõte, et vaenlane pole inimene ning teda võib tappa, seisab uurimustöös.

Eestis on 2700 kaitseväelast käinud missioonil, osa neist korduvalt. Ligi 900 neist töötab jätkuvalt kaitseväes, ülejäänud 1800 on naasnud tsiviilellu. Sellest aga puudub igasugune ülevaade, palju nendest põeb PTSH-d või mis põhjusel on nad surnud. 

Täna avaldas Äripäev artikli kahel korral Afganistanis missioonil käinud 31-aastasest sõjaveteranist Rivo Ekbaumist, kes vaevles aastaid posttraumaatilise stressi käes ning sooritas maikuus enesetapu.

Eesti kaitseväe kõneisikud on seni väitnud, et nende teada tegi Ekbaum suitsiidi tüdruksõbra tõttu.